Seoses Iraani hiilivate edusammudega tuumarelva soetamisel olen viimasel ajal üha rohkem hakanud mõtlema Eesti vastavatele ambitsioonidele. Mõneti on see mulle isegi juba praegu ohtlik, kuna korduvalt on juhtunud, et unustan transiseisundis hommikul hambaid pesta (bakterid! KAARIES!) või löön pea vastu uksepiita ära... mitu korda järjest.

Selge on see, et esialgu puuduvad meil võimalused soetada tuliuus pomm. Sel juhul tuleks vaadata aftermarketi poole. Kindlasti on mõnel suurriigil üle paar pommi, mis esimesel katsel ei lõhkenud. Või kui lõhkesid, siis tegid oodatust väiksemat pauku. Meie inseneridel on piisavalt potentsiaali, et neist räbalatest viimane välja pigistada. Pealegi kui pommi plahvatusvõimsus on küsimärgi all, on võimalik kasutusele võtta täiendavaid meetmeid, tagamaks ikkagi märkimisväärset purustusjõudu. Näiteks võib pommi visata kõrgemalt.

Kui sihtmärkidest rääkida, siis tuleb eraldi prioriteedina loomulikult käsitleda Läti taltsutamist. Jah, praegusel hetkel pole meil veel tõsiselt võetavaid lennukeid, mis suudaksid kanda ja heita tuumapomme. Ning katapuldid on vanad - nendega võib lennata Tallinna peale kogemata (see idee ei läheks meil ilmselt rahvahääletusel tallinlaste vastuseisu tõttu läbi). Lahendus oleks vinnata pomm Munamäe tippu ja lükata siis Läti poole veerema. Sel juhul lisanduks tuumaplahvatusele Riia kalatööstuskvartalis ka see kahju, mida teeb mürakas veeredes, lapikustades teele jäävaid pahaaimamatuid lätlasi kõige multifilmilikumal kombel.

Tuumarelva omava riigi üks olulisemaid know-how´sid on loomulikult marketing e. kuidas tuumaargumenti kehtestada suudetakse. Kahtlemata on üks võimalustest minna Venemaa teed, ähvardades otse, et pomm võib meie enda käte vahel lõhkeda ja saaste selle tagajärjel levida üle terve maailma. Turunduse teine dimensioon oleks kaudsem, alateadlik manipuleerimine: tuumakohvri asemel oleks meie presidendiga kaasas tuumakilekott. T-Marketi oma. Suure "T"-ga nagu Tuumapomm. Pärast K-kohukese hiljutist skandaali oleks sedalaadi vihjed rahvusvahelise avalikkuse jaoks kahtlemata mõjuvad.

Kust saada vabu vahendeid tuumaarsenali soetamiseks? Siin on tegelikult Rohelised juba lahenduse välja pakkunud, aga ma lihtsalt kordan lühidalt üle: pensionäride kohustusliku massilise ümberõppe (võib-olla on siiski vaja ka mõni organisiirdamine vms teha, eks näis) raames tuleb nad koolitada/modifitseerida fotosünteesivõimelisteks. Selle saavutamisel väheneks drastiliselt pensionäride vajadus riiklike toetuste järgi, vabaneva ressursi saaks aga koheselt suunata võidurelvastumisse.

Ja rahvusvahelised sanktsioonid meid ei hirmuta - nad teavad, mis neist saab, kui me oma põlevkivikraanid kinni keerame.